Koostis
Mesilane on taime nektari ja õietolmu kogumise, töötlemise ja kasutamise meister. Mesi on päris ja elus. Mesi on kuldne küllus. Õiest korjatud nektarile lisavad mesilased fermente ehk ensüüme ja õietolmu. Lisaks sisaldab mesi 17-20% vett, valke, orgaanilisi happeid, aminohappeid, mineraalaineid ja mikroelemente. Inimesele kõige olulisemad on ensüümid. Need aitavad lõhustada keerukamaid molekule ja sellega muudavad toitainete omastamise organismile lihtsamaks. Mees on olemas kõik elutähtsad aminohapped, olles vabad saavad need kohe läbi sooleseina imenduda. Mineraalained on vajalikud meie keha luustikule, kehavedelike ja ensüümide koostises. Saame neid toidust, veest ja ümbritsevast õhust, kuid ise meie organism neid ise sünteesida ei saa. Mesi sisaldab kaaliumit, naatriumit, kaltsiumi ja magneesiumi, mikroelementidest rauda, mangaani ja vaske.
Energia
Mesi koosneb põhiliselt glükoosist ja fruktoosist. Kuna mesilased on osa tööst meie eest ära teinud ja mett valmistades liitsuhkrud lihtsukruteks lõhustanud, on mesi inimese jaoks kohe seedimisvalmis ja organismil pole vaja suhkruainevahtuse jaoks energiat kulutada. Mesi imendub kiiresti, annab kaua püsivat energiat ja täidab magusaisu. See sobib hästi nii lastele kui täiskasvanutele. Mees on väga palju koostisaineid mille kogused pole suured, kuid mis üksteise toimet vastastikku täiendavad ning on seetõttu inimesele hästi omastatavad.
kristaliseerumine
Värskelt tarust võetud mesi on vedel, purki seisma jäädes hakkab see ajaga hägustuma, moodustub kritallide võrgustik ja lõpuks on mesi tahke. See on üks naturaalse mee tunnus millega saab seda suhkresiirupist eristada. Mee kristaliseerumise kiirust mõjutavad otseselt taimed millelt nektar korjatud on- kiiremini kristaliseeruvad heledad suurema glükoosi sisaldusega meed, näiteks võilille ja rapsi mesi. Suve lõpu poole korjatud mesi kristaliseerub aeglasemalt, nendes on rohkem frkutoosi, näiteks põdrakanepi ja angervaksa mesi. Kanarbiku mesi moodustab paksu tarretisetaolise massi ja jääbki selliseks.
“lihvitud” kristallid
Mee kristaliseerumist saab aga suunata- kreemisarnane peeneteraline kristallstruktuuriga pehme mesi ehk KREEMJAS MESI. Kreemja mee valmistamiseks segatakse vedelat mett aeglastel pööretel paar korda päevas umbes kahe nädala jooksul. Selle käigus “lihvitakse” meekristallid et nad ei kasvaks üksteisega kokku ega moodustaks ühtset kristallivõrgustikku. Peale segamist jääbki mesi kreemjas ja on mugav saiale või pannkoogile määrida. Selline mesi on mõnusalt siidise ja pehme koostisega, sulab suus ja lausa nõuab järgmist lusikatäit. Järgnev fotogalerii minu mesilas kreemja mee valmistamisest.
